Tööstuse ajalugu
OÜ RET asutati 1935. aastal spetsiaalselt raadiovastuvõtjate tootmiseks. Lühikese ajaga kasvas RET Eesti suurimaks raadiotööstuseks, möödudes toodangumahult kõigist seni sel alal tegutsenud ettevõtetest. Peale natsionaliseerimist ühendati 1940/41 RETiga suurimad konkurendid ARE ja STANDARD-RAADIO ning TARTU TELEFONIVABRIKU raadioosakond. Mis sai väiksematest ettevõtetest pole täpselt selge. On tõenäoline, et RETiga liideti teisigi Tallinna raadiotootjaid ja elektrotehnikatööstusi, väidetavalt näiteks ka AGLO.
Allikad:
Riigiarhiiv (Majandusministeeriumi toimik); Juhan Sihver-Ringhäälingumuuseum; Päevaleht 21.09.1935, 14.12.1938; Uus Eesti 14.12.1935; Maa Hääl 23.02.1938; Rahvaleht 14.12.1938; Pealinna Teataja 17.10.1936; Uudisleht 15.10.1936; Esmaspäev 16.01.1937; Huvitav Zurnaal talv 1935-36; Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 14/1935; Majandusteated 37/1935, 38/1936, 24-25/1940; ENSV Teataja 48/1940, 5/1941, 29/1941 jm:
30. märtsil 1935 asutati majandusministri loaga OÜ RAADIO-ELEKTROTEHNIKA TEHAS (RET).
Osaühingu eesmärgiks oli "igasugu raadio-, heliülekande, kino ja kaugenägemise seadmete ning elektrotehnika aparaatide ja osade arendamine, valmistamine ja müük".
Asutajad: Friedrich Olbrei, Karl Reinmann, Hans Võrk
2. aprillil 1935 toimus Riigi Ringhäälingu ruumides asutav koosolek, kohal olid järgmised osanikud:
Raadio-Kooperatiiv 120 osakut a 100 kr 12 000 kr
Hans Võrk 60 osakut a 100 kr 6000 kr
Martin Köstner 26 osakut a 100 kr 2600 kr
Julius Anton 25 osakut a 100 kr 2500 kr
Eesti Tarvitajateühistuste
Keskühisus 25 osakut a 100 kr 2500 kr
Friedrich Olbrei 25 osakut a 100 kr 2500 kr
Rudolf Penno 10 osakut a 100 kr 1000 kr
Artur Ojalo 6 osakut a 100 kr 600 kr
Osvald Kirsipuu 1 osak a 100 kr 100 kr
Reinhold Saving 1 osak a 100 kr 100 kr
Jaan Taklaja 1 osak a 100 kr 100 kr
Kaubandus-Tööstuskojas registreeriti OÜ Raadio-Elektrotehnika Tehas (RET) aadressil Tallinn, Suur Karja 9 1935. a. juunis. Erialaks oli märgitud raadio- ja elektritarvete valmistamine ja müümine, põhikapitali suuruseks 35 000.- krooni. Juhatusse kuulusid Hans Võrk, Friedrich Olbrei, Julius Anton, Karl Reinmann ja Reinhold Saving, tööstuse direktor oli Hans Võrk.
OÜ RET üheks suuromanikuks oli ettevõte Raadio-Kooperatiiv ning mitmed sellega seotud inimesed (A. Ojalo, H. Võrk, O. Kirsipuu, K. Reinaste/Reinmann, R.Saving) olid ka üksikisikutena RETi osanikud. Raadio-Kooperatiiv asutati 1931. aastal. Raadioaparaatide, -osade ja -tarvete müügiga alustati tõenäoliselt 1933. Enne RETi asutamist müüdi Eesti tootjatest E. Davidovi ja Jaakson & Jätmari raadioaparaate. Raadio-Kooperatiivist sai OÜ RET peaesindaja Eestis. 1930. aastate lõpuks oli Raadio-Kooperatiiv kujunenud suureks kaubandusettevõtteks osakondadega Tartus, Pärnus, Rakveres ja Viljandis. Lisaks raadiokaupadele müüdi veel mootor- ja jalgrattaid, fototarbeid, büroomasinaid (kirjutusmasinad jt) jm. (Eesti Aadress-Raamat 1938-1939 jm)
Raadiotehase RET rajamisel alustati 1935. aasta kevadel esmalt vastuvõtjate tüüpide laboratoorse väljatöötamisega. Suvel hakati tehast sisustama. Kohe alguses osteti sisseseadeks kalleid ja häid masinaid. Seadmeid telliti nii Arsenalist kui välismaalt. Tegeleti kaadri koolitamisega. Esimene RETi märki kandev raadiovastuvõtja ilmus müügile septembris 1935.
1935. a. detsembris oli ametis u. 50 töölist, päevatoodang 20-30 aparaati, valmistati ka üksikosi. Aparaatide monteerimisel kasutati "lindisüsteemi" e. konveiermeetodit. Kasutusel oli 6 elektrimootorit.
13. detsembril 1935 löödi RETi raadiole peale järjekorranumber 1000. Esimesel tegevusaastal (hooaeg 1935/36) müüdi täpselt 1156 raadioaparaati, mis oli u 10% selle hooaja raadiovastuvõtjate turust Eestis. Järgmisel tegevusaastal oli osakaal juba 20% ja kolmandal (1937/38) 30%.
Alguses telliti aparaatide kastid teistelt puutööstustelt, kuid juba 1935. a. detsembris seati sisse oma puutöökoda.
Suvel lasti enamus töölisi 2-3 kuuks poole palgaga puhkusele, samas kui tehniline osakond tegeles seniste vastuvõtjatüüpide täiustamise ja uute konstrueerimisega.
1936. aasta oktoobris oli töölisi 108 (neist 35 naist), päevatoodang 30 aparaati ja tehas valmistas "pidevalt vastavalt kohaldatavat tüüpi aparaate Soome turu jaoks". Oktoobris valminud aparaatide numbrid olid jõudnud 3000 kanti, "mõnedel tüüpidel alla, mõnedel üle". Detsembriks oli ligi 3500 peret ostnud RET-raadio.
1937. aasta jaanuaris, pärast ajalehe Esmaspäev abiga korraldatud RET-raadio reklaamlause avaliku konkursi lõppu, märkis Raadio-Kooperatiivi ärijuht Reinhold Saving, et "läinud aastal tehti reklaami 10 000.- eest ja müüdi 3000 raadioaparaati". OÜ RET peaesindaja Raadio-Kooperatiiv müüs sel ajal tõenäoliselt ainult RETi aparaate.
1937/38 hooajal oli tehases keskmiselt 130 töölist ja ametnikku.
OÜ RET põhikapital oli algselt 35 000 kr. 2. juulil 1936 saadud majandusministri loaga suurendati seda 60 000 kroonini, 23. jaanuaril 1937 120 000 kroonini ja 6. novembril 1937 250 000 kroonini. Viimase suurendamise põhjuseks oli uue tööstushoone ehitus, milleks arvati kuluvat hinnanguliselt 100 000 krooni.
1935/36 majandusaasta puhaskasu oli 3619,53 kr, 1937/38 juba 16 063,50 kr ja 30.03.1940 bilansis 32 506,38 kr.
Tehase sisseseadet (masinad, mõõteriistad) täiendati pidevalt, nii ostmise kui ise ehitamise teel. Töö oli ulatuslikult mehhaniseeritud, 1938. aasta veebruaris oli kasutusel üle 50 elektrimasina. RET oli esimene ja ainuke (1938) raadiotehas Eestis, kus oli ametis 5 eriteadlast-inseneri ja 5 kutsega tehnikut. Tegeleti ka oskustööliste koolitamisega - Kutseoskuste Nõukogu loaga peeti tehases 15 õpilast, kes kolmeaastase töö järel siirdusid õppima tööstuskooli või NMKÜ raadiokooli.
1938 detsember - valmis 10 000. raadioaparaat. Aastatoodang 4500 aparaati (so 1/3 turu mahtuvusest). Hooajal teenistuses 200-220 inimest. Omatöö 60% esimese aasta 37% vastu.
RETi esimene asukoht oli Koplis, kus üüriti ruume Kopli kinnisvaravalitsuse administratiivhoones, endise Bekkeri laevatehase majas. Juba järgmisel aastal tuli hoone aga loovutada Tehnikaülikoolile. Uuteks tööstusruumideks osteti endine Einpauli piimaäri 3-kordne kivimaja Reimani 9. Koos ümberehitusega ligi 60 000.- krooni maksma läinud uutesse ruumidesse koliti 1936. aasta sügisel. Mõne aja pärast osteti juurde naaberkrunt. 1938. a. kevadel alustati uue moodsa 4-korruselise tööstushoone ehitust. Tööd teostas AS Betoon "rekordilise ajaga" - vähem kui 5 kuuga.
Üksikosade töökojas, kus töötasid valdavalt naised, valmistati mähised, poolid, transformaatorid, valjuhääldid, lambipesad jm osad.
Eritellimisel ehitas RET kappraadioid, võimendajaid, kooliraadio seadmeid, saatejaamu (sõjaväele, laevadele jne), heliülekande seadmeid (peamiselt sõjaväele), transformaatoreid ja paispoole (peamiselt Riigi Ringhäälingule), vibraator-anoode patareivastuvõtjatele, mõõteriistu, rea kantavaid ja statsionaarseid telegraafi- ja telefonisaatejaamu koos vastuvõtjatega. 1938. aasta veebruaris oli käsil mitme väikese raadiosaatejaama ehitamine. 1938. a. detsembris ehitati Postivalitsuse tellimusel laevadega sidepidamiseks 35 000 krooni maksma minevat Kopli ranna-raadiosaatejaama.
1938 võttis RET üle firma Neon-Lux neoon-valgustusseadmete valmistamise seadme ning asutas oma neoonvalgustuse töökoja.
1940. aastal töötas RETis 250 töötajat, kasutusel oli 75 elektrimootorit koguvõimsusega 74,6 hj (vrd AS ARE samal ajal: töölisi kuni 60, 9 el-mootorit kokku 11,4 hj).
OÜ RET osakud olid noteeritud ka Tallinna Börsil.
1940. aastal OÜ RET natsionaliseeriti.
OÜ RET juhatuse viimane koosolek toimus 12. septembril 1940. Juhatus esitas protesti 1939/40 a. dividendide natsionaliseerimise kohta, mis RETi osanikele jäid välja maksmata vaid osanike heast tahtest vastvalminud tööstushoone kulude tõttu ettevõtte vabu vahendeid suurendada. Juhatuse liikmed olid osakapitali suurendamiseks võtnud isiklikult suuri pangalaene ja pantinud oma osakud. Nüüd nõudsid kõik natsionaliseeritud pangad võlgade kohest tasumist. Nii oli teadaolevaid laene 1. augusti 1940 seisuga Hans Võrgul 28 156,64 kr, Julius Antonil 21 155 kr, Friedrich Olbreil 3750 kr, Raadio-Kooperatiivil 30 500 kr.
Kergetööstuse Rahvakomissari I asetäitja V. Eriti käskkirjaga 16. novembrist 1940 liideti TARTU TELEFONIVABRIKU raadioosakond Tallinna raadiotehasega RET, ühendamise lõpuleviimise kuupäevaks oli määratud 28. november 1940. Kergetööstuse Rahvakomissar A. Veimeri määrusega 10. jaanuarist 1941. a. likvideeriti ELEKTRO-TEHNIKA TEHAS ARE selle liitmise teel Raadioelektrotehnika Tehasega RET alates 1. jaanuarist 1941. J. RAMMULI STANDARD-RAADIO ja N. KARUSE AGLO tegutsesid iseseisvate ettevõtetena veel 1941. a. aprillis-mais (mõlema endised omanikud saadeti juunis Siberisse).
3. märtsi 1941. a. ENSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega nimetati tehas "vastu tulles käitise töötajate üksmeelsetele soovidele" ümber: Raadio-Elektrotehnika Tehasest RET sai Raadiotehas RAADIO-PIONEER. Tehasele 1941. aastaks määratud tootmisplaan nägi ette 18 600 raadiovastuvõtja (kvartalite kaupa 4000 - 4600 - 5000 - 5000) ja 70 saatejaama (IV kvartalis) tootmist. Materjalinappuse tõttu suudeti aga 1. juuniks 1941 tegelikult ehitada vaid 3285 vastuvõtjat. Ühe säilinud dokumendi põhjal oli kogu 1941. aasta I kvartali toodang valmistatud endise AS ARE laos olnud materjalidest ja II kvartali esimestel kuudel väljastati uue konstruktsiooni järgi ümber monteeritud RET-i eelmisel aastal pooleli jäänud aparaate (neil olid välismaa lambid asendatud NSV Liidu omadega). Samuti olevat konstrueeritud uus 8-lambiline võrkvastuvõtja, mille tootmiseks olevat kõik olemas.
Tehase peainseneri kt Eduard Kokkeri ettekandest 1. juunist 1941, ameti üleandmisel Johannes Rammulile, selgub, et parasjagu oli tootmisel esimene 1000-line seeria uuest plaanipärasest aparaadist; endisest produktsioonist oli montaazhis väljastamisel ca 300 aparaati tüüpidest REKORD 2P, ARS 3 ja MALLE 2; materjalivaru ja osi (peale segulampide) oli 100 aparaadi SANGAR 5 valmistamiseks; materjale ja üksikosi (peale lampide ja pöördkondensaatorite) oli ka 1130 MARET 7 ehitamiseks.
31. mail 1941 töötas tehases RAADIO-PIONEER 285 isikut.
Tehase sisseseade evakueeriti Tallinnast tõenäoliselt ajavahemikul 29. juuni - 09. juuli 1941. Hans Võrgu andmetel pakiti tehase vallasvara (sh. poolvalmis ja valmistoodang) 2400 kasti ja saadeti merd mööda Leningradi.
Saksa okupatsiooni ajal läks tehas firma Telefunken kasutusse, nimeks anti FUNKTECHNISCHE FABRIK REVAL, komissarlikuks juhatajaks määrati insener Eduard Kokker, kellele oli "nõuandjaks" Telefunkeni esindaja. Tehas pidi hakkama valmistama raadioseadmeid mereväe sõjaliste nõudmiste tarbeks.
Pärast sõda tegutses tehas edasi nime all PUNANE-RET.